Kõik uus on nii vastik-vastik-vastik! Miks ma peaksin tahtma tasuta sportautot, kui ma võiksin osta suure summa eest või siis üldsegi varastada mingisuguse käkatsi? Kas asi on harjumustes kinni ning iga esmaspäev keedan just täpselt kolmveerand potti riisi või ei taha me olla vastuvõtlikud uuendustele? Või on asi hoopiski meie kehvades teedeoludes, kus sportautoga veel nii hästi sõita ei saa?
Kusagil välismaal juhtus aga näiteks nii, et koolijüts Ken demonstreeris oma uut operatsioonisüsteemi sõpradele, kui tuli õpetaja Karen ning konfiskeeris lapselt kõik Linuxi plaadid. Õpetaja arvas, et keegi ei anna midagi tasuta, seega poiss tegeleb illegaalsete asjadega. Loodame, et pedagoog mõistab, et tänapäevases ühiskonnas ikkagi kõik inimesed pole kapitalistid. Või siis maksustame ka värske õhu? Tegelikult tuli pärast veel tagasisidet heliose blogist, kus asja seletati nii nagu see tegelikult oli. Õpetaja lihtsalt ei teadnud linuxist ega opensource tarkvarast midagi ning tema silmaring piirduski ainult Microsofti mulliga. Oli see alles kolmkümmend aastat tagasi kui Apple asutajad Steve Jobs ja Steve Wozniak tulid toona välja igavesti imeliku mõttega – võiks müüa arvuteid laialdasemalt igale inimesele, kes seda tahaks ehk praegusel juhul tavakasutajatele. Aga ka see polnud veel kõik, peale Jobsi ja Wozniaki ideed tuldi omakorda välja ideega, et võiks müüa operatsioonisüsteeme. See oli palju imelikum kui “Apple isade” plaan müüa arvuteid…
Kunagi sai kõik alguse käsureast. Sealt sai alguse see, et nüüd müüme ja teeme ning tasuta ei anna midagi. Paraku oli olemas teatud grupp tegelasi, eesotsas Linus Torvaldsiga (vau-faktor: soomlane), kes lõid oma operatsioonisüsteemi – linux. Nende eesmärk oli pakkuda seda tasuta ning läbi aja oleme pidevas arengus ja muutustes olnud ja kõik võivad endale netist TÄIESTI TASUTA, TÄIESTI LEGAALSELT alla laadida erinevaid linuxeid. Ega nad kõik ka tasuta ole, mõned maksavad ka midagi aga eks seal ole võimalusi ja nn stabiilsust rohkem. Põhipoint oli see, et kuna laps sai oma linuxi plaadi kellegilt täiskasvanult, siis arvas õpetaja, et tegu on porno, viiruste või jumal teab millega. Liiga väike lobitöö, mis muud!
Põhiliselt kemplen linuxi ja windowsi vahel, kuna Apple, Solaris ja muud loomad on minu poolt seni maani puutumata ja ei oma seega ka mingisugust seisu-, iste- ega hüppekohta.
LINUX != Windows ehk linux ei ole windows. Lugege seda kindlasti, sest see laiendab juba teie silmaringi ning võib-olla selgitab linuxi ja windowsi erinevused ja sarnasused. Kindlasti ei anna mingit ranget käsku ega soovitust Teile oma operatsioonisüsteemi vahetamiseks, kuid annan valida, näiteks keefiri ja piima või õlle ja viina vahel (neid võrdlusi saaks tuua ilmselt lõputult, valik on sinu).
Kust saab abi?
Eestis on selleks loodud pingviin.org, kus inimene saab oma murede-küsimustega pöörduda. Siiski jätkem meelde, et tasuta saadud kauba eest ei ole meil kellegil õigus midagi nõuda. Pealegi, ilmselt esinev viga või probleem on kellegil juba olnud, seega aitab hädast välja sõber GOOGLE.
Tähelepanu tasuks pöörata veel:
foorum.hinnavaatlus.ee
linux.ee
Miks mitte valida sportautot?
Olgem ausad, harjumused on need, mis meie elu muudavad ja suunavad. Näiteks mul on üks ja sama mobiilihelin juba teist aastat ning arvan, et praeguse helinatooni muutmine ei tuleks päevakorda nii pea. Milleks ma peaksin muutma midagi töötavat? Enamus windowsikasutajaid on harjunud C ja D või isegi ka E, F, G, H jne erinevate ketastega, aga linuxis päris sellist asja just pole. Windowsi plussidena saaks välja tuua laialdase riistvaratoetuse ja suure kasutamisharjumuse ning üsnagi massiivse kasutajaskonna.
Kontrastiks – linuxi vihkajate blogi.
Miks ikkagi valida sportauto?
Selle kasuks räägib näiteks asjaolu, et umbes 20 minuti pärast peale installeerimise alustamist saab enamuste linuxitega hakata filme vaatama või openOffices dokumente looma, ilma, et tuleks vajalikke programme eelnevalt mööda netiavarusi taga otsida. Koheselt on peal olemas veel “MSN”, muusika- ja videomängija, Mozilla Firefox, ning mis kõige parem – viirusetõrjeid pole vaja! Pisiasjad küll aga vähemalt mugavad pisiasjad.
Mis minu meelest on oluline – HIND. Kordamine pidavat olema tarkuse ema: enamus linuxeid on TASUTA ja kõigile vabalt kättesaadavad.
Ning pisut teistpidi lõke vihkajatele – The Linux Blog
Distributsioonid
Ubuntu – http://www.ubuntu.com/
Ubuntu on ilmselt kõige laiemalt levinud linuxiline ning praeguseks kasutab suurem osa enamusest just Ubuntut. Algajatele soovitatakse vast kõige enam just tema lihtsuse ja hea kommuuni tõttu. Raha tema eest ei taheta ning iga aasta aprillis ning oktoobris tuleb välja uus versioon.
Linux Mint - http://linuxmint.com/
Minu isiklik lemmik praeguse seisuga on Linux Mint 6 Felicia. Ta on Ubuntul baseeruv linux, mis rõhub elegantsusele, lisaks on eelinstalleeritud meediakoodekid ehk 20 minutit kulub operatsioonisüsteemi installeerimiseks, peale mida võid kohe filmiplaadi cd/dvd lugejasse panna ning filmielamusi hakata nautima. Algajatele soovitan! Valida on võimalik KDE (Windowsi sarnane välimus) või GNOME vahel. Ise kasutasin GNOME, kuid muutsin selle endale sobivaks. (Jah, linuxis saad muuta välimust nii palju kui ise just tahad, tee kas või MAC endale).
Damn Small Linux – http://www.damnsmalllinux.org/
DSL on väikene linux, mis on mõeldud töötama vanematel arvutitel. Kui sul vedeleb mõni vanem pentium nurgas, ärata ta ellu! DSL on nagu valdav enamus linuxeid tasuta kättesaadav, kuid tavapärase KDE või GNOME töölauakeskkonna asemel kasutatakse JMW või Fluxboxi.
LinuxXP – http://www.linux-xp.com/
Tahad endale linuxit, aga ei suuda XP-st ära öelda? Palun väga, Venemaalt tulnud linux on mõeldud just sinule. Paraku tuleb tema eest välja käia 40 USD. GNOME, openOffice.
Musix – http://www.musix.org.ar/
Muusikahuvilistele on välja pakkuda oma distro – Musix. KDE
Vector – http://www.damnsmalllinux.org/
Vector on jällegi üks tasulistest linuxitest, viimase (DELUXE) versiooni saab soetada 23 USD eest. Üldiselt on linuxid graafiliselt paigaldatavad, siis vectoris kasutatakse tekstipõhist paigaldust. xfce, KDE
Mythbuntu – http://www.mythbuntu.com
Ameeriklased on taaskord millegagi hakkama saanud ja see mingi on seda korda Mythbuntu. xfce
MEPIS – http://www.mepis.org/
Miks valida MEPIS Linux?
* MEPIS lihtsalt töötab! Ta on eelkonfigureeritud ning valmis koheselt kasutamiseks, sobib väga hästi algajatele.
* MEPIS’el on unikaalne riistvara tuvastamissüsteem!
* MEPIS’t saad kasutada ilma eelnevalt installeerimata, proovimaks, kas ta on sinule sobiv (Live CD).
* MEPIS’el on suurepärane ja piisavalt suur kommuun tagamaks kiiret vigade parandust.
Kas see kõik tõele vastab, seda peaksite ise välja selgitama. KDE
Ubuntu Studio – http://ubuntustudio.org/home
Pakume parimaid avatud lähtekoodiga rakendusi multimeedia loomiseks. See kõik on täiesti vabalt kasutada, muuta ja ümber jaotada. Ainus piirang on Teie kujutlusvõime.
Slackware
Arch
Free BSD
Kubuntu
Xubuntu
Gentoo
KNOPPIX
openSUSE
Mint
Fedora
Debian
PCLinuxOS
Mandriva
Sabayon
CentOS
gOS
Puppy
Dreamlinux
Zenwalk
PC-BSD
sidux
OpenSolaris
TinyMe
Elive
Red Hat
Slax
Ultimate
OpenGEU
Xandros
Foresight
linuX-gamers
SystemRescue
GoblinX
GeeXboX
Mängud ja mängimine linuxis
FPS
Smokin’ Guns
Alien Arena
Counter Strike
Prey
openArena
Nexuiz
Digital Paintball
Tactical Operations
Postal 2: Share the Pain
Battlefield 2142
Enemy Territory : Quake Wars
Urban Terror
Miks ma varem ei valinud Linuxit?
