“Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle” (Adolf Hitler)
Hitler oli omal ajal suheteliselt karismaatiline mees. Saksamaal ei olnud vist pea ühtegi mees ega naist, kes teda poleks imetlenud. Ta suutis maha pidada meeletuid kõnesid, mis innustasid saksa rahvast ühtsena oma eesmärkide poole edasi rühkima. Samal ajal oli tegu ussiga, kes kõrvaldas salaja suurimaid konkurente ning hävitas kultuuri. Piltlikult võiks ette kujutada ühte meest ja koera. Mees paitab koera, kuid samal ajal lööb vaest looma jalaga. Paraku kutsu ei saa sellest aru, kuna pai on hea ning laseb ennast lüüa veel ja veel ja veel…
Jah, asjad on nüüdseks muutunud. Oleme sellest ajastust väljas ning igal lapsel on Hitleri pildi asemel kolm reidi- ja igal emal-isal vähemalt kaks feissbuki kontot. Internetlus on IN ja ühemehekultus OUT. Loomulikult võite vastu vaielda, et nii see pole, sest eks ikka leidub inimesi, kes usuvad Jumalat, kes Keskerakonda.
Aga aastal 2009 ei saa enam öelda “Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle”! Ristivastupidi, inimestel ei vea, et juhid ei mõtle. 2007. aastal väitis üks kodanik, et olukord on kergelt öeldes sitt. Kuigi meil oli majanduskasv 2005 ja 2006 aastal vastavalt mõlemal aastal 10 protsendi ümber, siis 2007. aasta alguses julges nii mõnigi mees öelda, et asi enam niimoodi kauaks ei jää. 2007. aasta läks veel kenasti tõusujoones ning ka 2008. aasta esimeses kvartalis oli veel 0.2% majanduskasv. Kas ta eksis? Ei, pigem oli tal kõik paigas, sest pelgalt aastakese pärast tuli tema sulest uus uudis stiilis “koondamislaine on kohe-kohe ukse-ees”. Läks veel pool aastat mööda ja tulemust näeme praegu – massiline töötajate osalisele tööajale suunamine või hoopiski vallandamine. Kui veel paar aastat tagasi piisas ehitusfirma loomiseks oskusest kirjutada sõna “ehitus”, siis nüüdseks on sellised ülejala loodud “bisnesplaanid” valdavas enamuses likvideeritud. Ei suudeta enam laene tasuda ning pankrott koputab uksetaga ka kogenumatel firmadel.
Tuleks tõstatada küsimus, miks meil tuli järsku selline majanduskasv? Tähendab, asjad olid odavad ning välisinvestorid nägid selles võimalust “julma pappi” teenima tulla. Eelkõige kasutasid seda võimalust ära Rootsi pangad, kes pakkusid laene. Kui mõelda palju meil inimesi elab siin riigis, siis jõuaks isegi lasteaialaps järeldusele, et mõnisadatuhat üle miljoni. Aga palju neist laene võtavad? Vot-vot, nüüd on see limiit täis ja ega auto ilma kütuseta sõita saa. Bensupaak on tühi, kuna kõik on ära laenanud oma summad (nojah, kes on, kes mitte ja see oli tark, kes ei võtnud laenu – teda praegune majandusolukord ei pitsita nii suurel määral). Kuna laenutahtjaid pole enam, siis on buumi “bensiin” otsas.
“Inimestel ei vea, et juhid ei mõtle” – alles oli see, kui üks partei trumpas teist üle: EESTI 5 EUROOPA RIKKAMA RIIGI SEKKA! Veel mõned kuud tagasi oli meie riigis “KÕIK OKEI!”. Peaminister ise ütles! Niimoodi libiseski meie suur ootus-lootus taaskord püüdmatusse. Mis tehti selle suure laenamise vastu riigi poolt? Iga töllmokk, kes tahtis, sai uue bemmi ostmiseks laenu. See ei ole ju normaalne?
Saan aru, et poliitkud peavad rahustama olukorda, kuid niimoodi nagu nemad seda teevad (siis kui kõik halb on päevavalgele kistud) – see pole normaalne. Poliitikud, tunnistage, et teie tegemata töö ja suur sinisilmsus on see, mis viis meid põhja!
Ene Ergma: Raskel ajal tuleb meil valimislubadused unustada
Ettepanek – valimispropagandat ei tule enam kunagi, sest tegelikult tuleb tunnistada, on meil koguaeg raske. Milleks lubada ja kekata nende miljonite eest, mida saaks kasutada ratsionaalsemalt? Selle asemel paneme iga valimispiirkonna juurde nimekirjad ja vsjoo! Ühed lambad valitsevad meie riiki kõik, olenevalt aastaajast või kellast. 
Suht-puht minu arvamus, kuna kohati on aru saada, et meil on väga palju tegemata asju ning parendamine pole edasiviiv jõud -uued hääled valimistel aga on! AS Respublic Of Estonia – EPIC FAIL! 
