Makku ega näkku paluks mitte lüüa, lately suht kiire olnud, seega pole siin jõudnud erilist midagi valmis klopsida. Tegelt ei oleks täna ka seda viitsimist, aga konkreetselt seda juttu siin ajendas mind kirjutama selline üldine väljend: “Noored on hukas!”.

Prestory
Kaarutasin täna, jälle, põllul, kui äkki ülemus helistas, et New Holland ja heinapress on tarvis remondist ära tuua. Pool tundi hiljem vuhises Toyota maastur mulle järgi ning padavaikat töökotta. Kõik kena, masin korras ning valmis tööd tegema. Milline mugavus ja nauding… mm, mmmm, mm!

Aga see ei olnud see, millest ma rääkida tahtsin, õige lugu alles algab!
Asjalood olid siis sedaviisi, et uutes traktorites on tavaliselt mingi mölakast sees olemas. Samamoodi ka sellel, kuid miskit imelikult kombel see ei vedanud ei skyplusi, ei kadi raadiot ega raadio 2 välja. Leidsin ainult vanaemakullafondi speakerboxi alumise võimendi kõige all ääres tolmu koguva nupukese alt kaks “mönusat” kanalit. Ta-da-daaaaa: klassika- ja vikerraadio. No teate, klassika my ass, see jäi sinnapaika, aga vikerraadio täiesti töötas minupuhul, sealt tuli kerli “Walking on the air”. Igatahes kolm koma viisteist astmel kakskümmend seitse korda parem kui välismaa bioons, sakiira või guen stefaani.

Mainstory
Peale kelluka õhuskõndimist tulid eetrisse kaks homo sapiens sapiensi, üks emane, teine isane. Teemaks: kas Teid häirivad igasuguste müratekitavate esemete töö hommikul või õhtul?

Nii, tavaliselt ma siukest hilbajossi ei kuula, kuid olukord oli sant ning pidi, ikka parem kui vaikus. Pluss ma sain kõvasti sportlikku viha juurde!

Nagu arvata võite, siis vikerraadio kammajaad kuulavad memmed ja taadid, kel muud pole teha, kui kõigi peale kaebata. Siuke karvane tunne, et kamp seniilseid istub igapäev raadio kõrval, telefunkel käes ning tõmbavad traati, neil on vist siis hea tunne, kui saavad noorte inimeste pahateod südamelt ära rääkida.

Asjalugu nr 1 – õel papi:
Üks vana toriseja teadis kõnelda, et iga reede ja laupäev ja pühapäev tema maja kõrval asuvas majas käib jube tants ja trall (pärast tuli välja, et majade vahe on üle 100m). Pidu ja pidu ja pidu, magada ei saa ning kodurahu on rikutud. Mitu korda olevat menti helistanud ning muret kurtnud. Keegi teda ei aita, kõik on tema vastu. Vanainimesi siin maailmas ei hoita..
Tauri steitment:
Kulla papi, kas sina pole kunagi noor olnud? Sa vist sündisid kohe sellisena, pensioniealisena? Teiseks, kes kurat käsib sul minna magama peale lõunaseid seebikaid, et hommikul 4-5 ajal joosta tuhatnelja oma kanu toitma? Pärast on külapoes kuulda taadi kräunumist: “Ma juba nii vana mees, et uni ei seisa korralikult pealt!” Kolmandaks – mis sul on paha tuju, kui noored vahepeal pidutsevad? Et sinuajal tuli õlle ise valmis villida ja ei saanud iganädal ringi pullerdada, see teeb sind tusaseks?

Asjalugu nr 2 – tige muti
Järgmine helistaja oli keegi Saima Mustamäe korterelamust. Prouale tegi hirmsasti muret, et kuidas saab koguaeg niipalju kolistada? 4 kuud jutti juba, koguaeg kolistavad. Raadiotöötajal nokkis kohe ning küsis, et kas nad teevad remonti? Vanamutt vastas jaatavalt… “lõhuvad nii terve maja veel ära!!!”
Tauri steitment:
Austatud … teate, remonti tehakse oma eluolu parendamiseks, see kui sina suudad elada ühe tapeediga 34 aastat jutti, ei tähenda, et teised seda peaks. Koli minema, koli maale, koli sinna, kus saad rahu!

Asjalugu nr 3 – mammi ja hein lammastele
“Teate, mind teb murelikuks, et inimesed hommikul NIIDAVAD muru.., nad NIIDAVAD MURU, see müra on kohutav ning vaikust ei saa kuskil enam”
Tauri steitment:
Tädike, sa oled tore, ausalt ka. Mulle meeldib see nõukaaja mõtteviis, et kõigest tuleb võtta maksimum. “Las “muru” veel nädalakese kasub, saab pikema!”, pikema, mida parem lammastele ette niita. Well, dude, pügatud muru on praegu suhteliselt IN!

Jumalale tänud, et saade läbi sai, siuke iba tuli sealt, et no.. see ikka ajas ausaltöelda vihaseks. Nad ei ole keegi kunagi noor olnud…
Tänan tähelepanu eest, järgmine kord arutame pekingi paleekoerte karvapügamise viimaseid nippe ja nõuandeid, kuulmiseni!