Waisted!

Eile sai täpselt nädal sõjaväest. Oi-oi kui palju on küsitud: “Noh, kuidas siis vabadus maitseb?” ning paraku olen kogu aeg pidanud vastama, et ei tea. Seda õiget reservi tunnet pole veel tulnud. Isegi reservi saamise ootus oli väiksem kui arvasin. Üleminek tavalisele elule toimus samamoodi väga lihtsalt. Kui ajateenistuses olles tundsin linnalubade ajal juba pisut peale kella 2200, et uni tikub silma, siis reservi sellist olukorda pole veel ette juhtunud. Samamoodi ei kipu praegu vara ärkama. Keha nagu oleks aru saanud, et asi on läbi aga mulle pole see veel mitte mõhkugi kohale jõudnud…

Paganamas küll, mõtlesin, et teen täna midagi tarka, aga see kukkus välja ikka nii nagu tavaliselt. Molutasin toas tühja, passisin reidis ja orksis. Peaks homme midagi targemat korda saatma. Viimane vaba päev, siis tööle. Tagasi samasse kohta, kus olin eelmine aasta. Isegi hea meel on, et sinna lähen. Sealne töö tundus palju kodusem kui mujal. Eks oma osa annab juurde meri, mida iga päev näen.
Nojah, tegelt täna ju algas vuti EM, seda vaatasin ka, mõlemat kohtumist. Triobetti lükkasin mõne nö ennustuse ka, krt, täppi läks Aga kuna ma selline pigem naljategija seal maastikul olen, siis suuri summasid tagasi ei saanud (ega ma siis mingi sõltlane ju pole).
Kõige kahjum on, et täna puid keldri loopima ei läinud, unus nagu täiesti ära. Homme pingutan siis tänase osa ka tagasi. Kui ma muidugi nii kella 12-ni ei maga (mis mul “vahel” ikka juhtub..).

Ühesõnaga, ma olen ikka paras mõttetu küll. Raiskasin päeva ära ja peale toa koristamise mitte midagi tarka ei teinud. Waisted! Me suck!