Täna üle pika aja vaatasin kalendrisse. Vähem kui kuu on aega sõjaväkke minekuni ja miskitpärast olen iga päev aina rohkem motiveeritum (võib-olla seetõttu, et täna olen ära vaadanud 3 osa 10-st miniseriaalist Band of Brothers. See on pärl, see on lihtsalt parim, mis on Teise maailmasõja kohta suudetud teha!). Tahaks juba kangesti minna ja saada tunda seda kaunist distsipliini! Vähemalt praegu tahaks, kuu aja pärast juba võib-olla mitte.Nüüdseks olen tundnud trennitegemise võlusi ja valusi veidikene üle kahe nädala. Tulemus on käega katsutavad… peab vist minema poodi rinnahoidjat muretsema. Ning kui juba poodi minek on, siis võib ühe “sixpacki” tuua, igal purgil on kõhu peal oma postament täiesti olemas! Siinkohal kasutan võimalust tänada Mikku, kes kohati on aidanud mind! Aitäh MIKK!
Miskitpärast korrastasin ükspäev arvutit ning sättisin kõik ilusti ära põhimõttega vajalik kiiresti üles leida. Tuli välja, et tavalise muusika vahele oli kuidagi “sattunud” pisut metalit. Täpsemalt siis “In Flames”, “System Of A Down” ja “Children Of Bodom”. Ausaltöeldes ma ei kahelnud mitte sekunditki, kas hakata nüüd seda kuulama või mitte. Näpud töötasid isegi kiiremini kui mõte ning taaskord peksid mu armetud Geniuse kõlarid metali bassist üle. Okei, nii hull asi vast ei olnud aga ega palju puudu pole ka! Vahel tundub, et metal on life, praegu on see “vahel”.
Kõige targem on vast alustada sellest, et esmase tõsisema kokkupuute “röökiva kassikisaga” tegin möödunud aasta oktoobris. Loe: eelnev kogemus metaliga oli suhteliselt sunniviisiline ning ausaltöeldes kuulusin siis gruppi “tränapede”. Enam ma seda POLE! Oh au ja kiitust Tõnnile, kes päästis mind sellest põrgust.
Igasugustest igavatest detailidest vast rääkida ei tasu, keda see ikka huvitab? Alustame kohast, kus tegelesime “nolifemisega” ehk mängisime Counter Strike, Quake III Arena või Unreal Tournamenti. Ei pea vist mainima, et tegevus toimus eNRGy ühikas, tavaliselt peale tunde ning suurema hulga rahvaga. Olid need alles ajad, te lihtsalt ei kujuta ette seda fiilingut, kus metal paitas kõrvu ning mängimisel oli selline hoog sees, et isegi Tõnni suutsin ära tappa. Oh seda röökimist ja võidukisa…
Olid need alles ajad. Nostalgia.
Homme on see päev, kus lapsed alustavad kooliteed. 51. lend enam mitte, meie jaoks on see tee käidud ning tublimad pürgivad edasi, kes sõjaväe, kes ülikooli suunas, nii mõnigi hoopis valinud töö tegemise. Kuigi me enam kokku ei saa regulaarselt, siis suured tänud selle meeldiva aja eest!
Aitäh:
- NRG 51A
Maksim Butsenko, Egon Elbre, Liis Elmi, Sander Hiire, Ivika Jäger, Kalvi Kaljuvee, Eero Keldo, Taavi Kivisik, Marin Kõbu, Teele Kundla, Liis Köster, Peeter Liik, Madis Maisla, Maret Märdla Tiia Neeme, Kadri Normak, Triin Oolberg, Priit Paal, Martin Parker, Madis Pink, Triinu Post, Kady Pärnaku, Martti Salm, Sirly Stokkeby, Kaspar Tootsi, Ingmar Trummer, Harti Vahermets, Jordan Valdma, Lilly Veskemaa - NRG 51B
Liis Dvorjanski, Karen Grossberg, Indrek Hallik, Karel Heinmann, Rivo Hermann, Eleri Hirv, Kaido Irdt, Gea Jaakson, Germo Kiho, Kadi Kipasto, Jaana Lehtmets, Siim Lokko, Toomas Lätt, Maris Märtsin, Lily Naruski, Eerik Oja, Kristjan Ots, Anni Põder, Hele-Tea Riik, Aivi Suuk, Kristina Zalevskaja, Hallar Zarubin, Tõnn Talvik, Mirjam Tamp, Kati Tamtik, Jaanus Tilk, Siim Vahi, Karoliina Vasli, Arti Velk, Ott Vilusaar - NRG 51C
Aidi Adamson, Kaire Allvee, Ailen Atspool, Katrin Jeeger, Kadi Jensen, Janno Jürgenson, Kristo Jürgenson, Kalvi Karu, Mari-Liis Kivistik, Asko Laaniste, Marko Laht, Enila Laks, Alina Lavinen, Kaija Lukka, Marko Mumm, Rasmus Mändmets, Karin Needo, Netti Neilinn, Katri Pentjärv, Peep Põld, Rauno “TripleR” Raidma, Joosep Rõõmusaare, Simmo Rästas, Mari-Liis Saks, Samanta Sarv, Marian Svaigsne, Anna-Liisa Särg, Triinu Tolk, Elen Tsopp, Egne Vellner, Maarja Ääremaa - PEET-MÄRT IRDT
- + teised hääd nõokad…
